Kodukorra LISA 2  –  hindamine


Ferdinand von Wrangelli nim Roela Lasteaia-Põhikooli
hindamise kord



Hindamise eesmärk

1. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
  1. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
  2. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
  3. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
  4. anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut.

2. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
  1. suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodu­korra nõudeid;
  2. motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

3. Teadmisi ja oskusi hindab klassi- või aineõpetaja, käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koos­töös aineõpetajatega.

4. Õpilasel ja lapsevanemal või eestkostjatel (edaspidi lapsevanem) on õigus saada teavet õpilase hindamise korra ja hinnete kohta õpetajalt ja klassijuhatajalt.

5. Õpetajal on töökava, mis annab ülevaate:
  1. ainekursuses käsitletavatest teemadest nädalase täpsusega;
  2. kokkuvõtva hinde kujunemise põhimõtetest: kirjalikud tööd, suulised vastamised jne ning nende hinnete osakaaludest kokkuvõtva hinde kujunemisel.

Hindamise põhimõtted ja hinnetest teavitamine

1. Õpetaja tutvustab oma töökava ja kokkuvõtva hinde kujunemise põhimõtteid esimeses ainetunnis õpilastele.

2. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppe­aasta algul.

3. Õpilasel on õigus saada oma hinnete kohta teavet õpetajatelt ja klassijuhatajalt.

4. Teadmiste ja oskuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse laste­vanematele klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.

5. Lapsevanemal või eestkostjal (edaspidi lapsevanem) on õigus saada teavet oma lapse hinnete kohta õpetajatelt ja klassijuhatajalt.

6. Kirjalike tööde hindest teavitatakse õpilasi kuni 10 päeva jooksul pärast töö sooritamist. Erand­juhuna kooskõlastab õpetaja pikema hindest teavitamise aja kokkuleppel õpilastega.

Teadmiste ja oskuste hindamine

1. Teadmisi ja oskusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel.

2. Hinnatakse numbriliselt.

3. Teadmisi ja oskusi hinnatakse viiepallisüsteemis:
  1. Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav (90-100%).
  2. Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi (70-89%).
  3. Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu (50-69%). Arvestuslikud tööd 45-69%.
    Süvaklasside süvaainetes (50-69%).
    Kui üle poolte arvestuslikest töödest veerandi jooksul on hinnatud hindega „rahuldav” punktisumma 35-49% korral, saab õpilane veerandi hindeks klassitunnistusele „3-”, mis märgib nõrka „rahuldavat” hinnet.
    Eesti keele etteütluste hindamine toimub HM õppekava alusel (lähtuvalt vigade liigist jmt).
  4. Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu (20-44%).
  5. Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele (0-19%).

Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

1. Numbrilist hindamist kasutatakse 1.-9. klassis kõikide õppekavas ettenähtud õppeainete puhul. Sealhulgas eesti keeles hinnatakse eraldi osaoskusi: eesti keel ja kirjandus (5.-9. klass). Kommuni­katsiooni alast pädevust arvestatakse lisaks eesti keelele kõigi eneseväljendust vajavate ainete hindamisel.

2. Erivajadustega õpilaste hindamisel oskusainetes ja meditsiinilisse erigruppi kuuluvate õpilaste hindamisel kehalises kasvatuses võib kasutada hinnanguid „arvestatud” ja „mittearvestatud” (välja­arvatud aastahinne ja kooliastme hinne).

3. Oskusainetes, mis eeldavad erivõimetel põhinevaid oskusi (kehaline kasvatus, muusika, kunst, tööõpetus), arvestatakse hindamisel ka õpilase püüdlikkust, suhtumist õppeainesse ja teoreetilisi teadmisi, ning arvestatakse ka õpilase individuaalset arengut.

4. Püsiva kirjaliku kõne puudega põhikooli õpilaste osas, kes saavad regulaarset logopeedilist ravi või kellega õpetaja töötab individuaalselt logopeedi nõuannete järgi, rakendatakse diferentseeritud hindamist, kusjuures düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu arvestatakse vealiikide järgi. Ühte liiki vead loetakse üheks veaks. Õpilase arvestuslikult hinnatavatele kirjalikele töödele tehakse märge „Hinnatud diferentseeritult”. Lõputunnistusele seda märget ei tehta.
Põhikooli õpilastele, kellel on püsivad õpiraskused matemaatikas, võib rakendada diferentseeritud hindamist.
Eelnimetatud juhtudel võib rakendada ka 35% osakaalu positiivse hinde saamisel.

5. Kui suulist vastust, kirjalikku või praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järele­vasta­miseks või järeltöö sooritamiseks. Järelvastamine või järeltöö sooritatakse üldjuhul 10 õppepäeva jooksul, kui aineõpetaja ei ole kokkuleppel õpilasega määranud selleks teise aja.

6. Põhikooli õpilane saab õpiabi ja võimaluse järele vastata kogu õppeperioodi jooksul kokkuleppel aineõpetajaga. Kui õpilane ei pea kokkulepetest kinni, ei ilmu korduvalt õpiabile või järelvastamisele, on õpetajal õigus hinnata sellist tööd hindega „nõrk”. Nädal enne veerandilõpu hinnete väljapanekut õpetaja õpilase soovil võib leida aja küll õpiabi jaoks, aga hinde parandamiseks sellest ajast ei piisa.

7. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt või on korduvalt jätnud kodused õpiülesanded täitmata, võib selle tulemust hinnata hindega „nõrk”.

Tasemetööd

1. Vastavalt klassiastmetele on ainevaliku üldised põhimõtted järgmised:
  1. 3. klassi õpilased sooritavad riiklikult ettenähtud tasemetööd eesti keeles ja mate­maatikas;
  2. 6. klassi õpilased sooritavad riiklikult ettenähtud tasemetööd;
  3. 8. klassi õpilased sooritavad koolisisese üleminekueksami õpilase valikul;

2. Tasemehindamise fikseerimine ja arvestamine kokkuvõtliku hindamise juures:
  1. koolisisene tasemetöö omab veerandi hinde panemisel oluliselt määravat osa
  2. üleminekueksami hinne kantakse eraldi hindena klassitunnistusele

Kokkuvõttev hindamine

1. Kokkuvõttev hinne on õppeaine õppeveerandi-, poolaasta- ja aastahinne.

2. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

Kokkuvõttev hindamine põhikoolis

1. Põhikoolis pannakse välja õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinded ja aastahinne.

2. Poolaastahinne pannakse õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul.

3. Õpilasele, kelle õppeveerandi- või poolaastahinne on «puudulik» või «nõrk» või on jäetud välja panemata, määratakse selles õppeaines järgmiseks õppeveerandiks või poolaastaks individuaalne õpiabiplaan, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Õpiabiplaani täitmine on õpilasele kohustuslik.

4. Õppeaine aastahinne pannakse välja õppeveerandite- või poolaastahinnete alusel.

5. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppe­ainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

6. Kui õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et õpilase vastaval õppeveerandil või poolaastal omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele «nõrk».

7. 1. klassis alustatakse numbrilist hindamist esimesest õppeveerandist.

Käitumise ja hoolsuse hindamine

  1. Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust.
  2. Põhikooliõpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse igal õppeveerandil.
  3. Põhikoolis pannakse välja käitumise ja hoolsuse aastahinne.
  4. Mitterahuldav käitumishinne pannakse välja kooli õppenõukogu otsusega.
  5. 9. klassi aastahinne kinnitatakse kooli õppenõukogu otsusega.
  6. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.

Käitumise hindamine

1. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.

2. Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järje­pidevalt.

3. Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.

4. Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblus­norme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.

5. Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

Hoolsuse hindamine

1. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

2. Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohuse­tundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

3. Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.

4. Hoolsushindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.

5. Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeüles­annetesse lohakalt ja vastutustundetult.

Hinde ja hinnangu vaidlustamine ning vaidlusküsimuste lahendamine

1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamisest, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega.

2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest punktis 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustamine

1. Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu kokkuvõtvate hinnete või kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute alusel.

2. Õpilase üleviimine järgmisse klassi või klassikursust kordama jätmine otsustatakse hiljemalt 30. augustiks.

3. Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppe­üles­andeid, mis toetavad nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist õppeaines.

4. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

5. Täiendavat õppetööd sooritatakse pärast õppeperioodi lõppu.

Põhikoolis

1. 1.-3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne „puudulik” või „nõrk”, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavuta­miseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

Individuaalsete tugisüsteemide rakendamine

1. Logopeediline abi
  1. Õpiabirühm 1.- 5. klassid.
  2. Õpiabirühm 6.- 9. klassid.
  3. Kui õpilase veerandi- või poolaasta hinne on «puudulik» või «nõrk» või jäetud välja panemata, koostab õpetaja õpiabiplaani.
  4. Õpetaja teavitab vastavate vaatluslehtede kaudu lapsevanemat regulaarselt õpilase õpiabiplaani täitmise käigust.
  5. Õpiabiplaani täitmise tulemusi hinnatakse.