Roela Lasteaia õppekava


Tiri PDF-fail (346,2 KiB)

KINNITATUD
Juhataja 10. augusti 2010.a.
käskkirjaga nr 3







ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

1.  Anda lastele kooliajaks süstematiseeritud teadmised, oskused, arusaamad ja suunad, et lapsel oleks eeldused koolis õppimiseks ja igapäevaeluga toimetulemiseks.

2.  Luua lapsele arengut soodustav kasvukeskkond ning tingimused uute teadmiste, oskuste oman­damiseks, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste suhtes.

3.  Koostöös koduga kasvatada hoidvat ja austavat suhtumist loodusesse ja oma kodukohta ning kujun­dada terviklik arengukeskkond.

4.  Jälgida ja toetada koostöös Vinni Vallavalitsuse sotsiaaltöötajatega probleemsetest peredest lapsi ning abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustada neid.

5.  Tõhustada koostööd lasteaia hoolekogu, kohaliku omavalitsuse ja kooli, raamatukogu ja rahva­maja ning teiste ühiskondlike organisatsioonidaga.


LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA

Roela Lasteaed on Vinni Valla omandil põhinev koolieast noorematele lastele alusharidust ja hoidu võimaldav kahe liitrühmaga lasteasutus.

Lasteaed asub looduskaunis kohas Roela-Mõdriku vallseljaku ääres ühises hoones F. von Wrangelli nim. Roela Põhikooliga. Samas hoones asub ka Roela Raamatukogu ning osavald. Meid ümbritsevad toredad seenemetsad, rikkalik metsalillede ilu kevadel ning värvikirevus sügisel.

Meie eesmärgiks on arendada lastes loodushoidlikku suhtumist ning oskust käia metsas „lahtiste silmadega“.


ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED

•  Õpikeskkond on lapsekeskne ja eelkõige arvestatakse lapse individuaalset arengut.

•  Lapsekeskses õpikeskkonnas on oluline sallivus – nii isiksuslike kui arenguliste erinevuste suhtes – ja seda nii suhtumises lastesse kui täiskasvanute vahel.

•  Õppekasvatustöö temaatika jälgib aastaaegade vaheldumist, rahvuslikke tähtpäevi, päevakorda kerkinud ootamatuid ja huvitavaid teemasid.

•  Õppe- ja kasvatustegevuse seovad tervikuks lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitlevad teemad (kodulooline põhimõte).

•  Hinnatakse tervislikku elu- ja mõtteviisi, töö planeerimisel arvestatakse tasakaalustatud päeva põhimõtteid ning erinevaid metoodikaid, õpetamisviise ja julgustatakse õpetajaid enesele sobivaid töömeetodeid leidma.

•  Teemade tutvustamisel kasutatakse näitlikustamist, mängulist vormi.

•  Rahulikud ja vaimsed tegevused vahelduvad liikumisega, intensiivne mõtlemine vähem inten­siiv­sega.

•  Tegevuste eesmärgiks on igakülgselt arenenud isiksuse kujundamine, kes oma oskusi ja teadmisi oskaks praktiliselt ellu rakendada.

•  Õpetajal on võimalus töötada lapsega individuaalselt, arvestades laste iseloomu, võimeid, oskusi, kodust olukorda ning arengupotentsiaali.

•  Lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut soodustab kodu ja lasteaia koostöö. Lasteaia tegevus on kodule avatud.

•  Õpetamise aluseks on:


ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS

•  Õppe- ja kasvatustegevus toimub lasteaias rühma päevakava alusel, mis määrab laste eale vastava päevarütmi, une- ja ärkveloleku aja, igapäevatoimingud ning õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevuse.

•  Lasteaias toimub õpetamine lastele mõistetavas ja huvitavas tegevuses, milleks on esimesel võimalusel õuesõpe, mäng või mõni muu huvitav õppetegevus – vaatlemine, mõõtmine, uurimine, laulmine, tantsimine, liikumine jne.

•  Rühma päeva läbib terviklik teema, tegevused seotakse omavahel, teemat täiendatakse ja vajadusel korratakse

•  Planeeritud õppetöö toimub lasteaias 1. septembrist kuni 31. augustini, kusjuures september on kavandatud kohanemiseks rühmas. Koolivaheaegadel toimub õpitu kordamine ja individuaalne töö.

•  Võimalikult palju tegevusi toimub õues.

•  Õpetaja poolt suunatud tegevuse loetelu on vastavuses riikliku õppekavaga


ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD:

•  Keel ja kõne
•  Mina ja keskkond
•  Matemaatika
•  Kunst
•  Muusika
•  Liikumine

Õpetaja poolt suunatud tegevuste arvuline jaotus nädalas:


Planeeritud õppe- ja kasvatustegevused kestavad
•  Kuni kolmeaastastel laste 10-15 minutit
•  Kolme kuni viieaastastel lastel kuni 25 minutit
•  Kuue kuni seitsmeaastastel laste kuni 35 minutit


ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSTE SISU

Valdkond “Mina ja keskkond“
Keskkond, mis last ümbritseb on tema arenemise ja õppimise paik. Kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujunevad lapse väärtushinnangud, suhtumine loodusesse ja suhted teiste inimestega. Valdkond “Mina ja keskkond“ annab teistele tegevusvaldkondadele temaatilise sisu, liites keskkondi, mõjutades lapse arengut ja aidates tal toime tulla igapäevases elus.

Eesmärgid:
1.  mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;
2.  saab ettekujutuse oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;
3.  väärtustab nii eesti kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone;
4.  väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ja ohutult;
5.  väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
6.  märkab nähtusi ja muutusi looduses.

1.1.  Sotsiaalne keskkond
Mina ja teised ( mina; perekond ja sugulased; kodu; lasteaed; kool; ametid, elukutsed ja töö; üld­inimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; suhtumine erinevustesse; kodumaa, täht­päe­vad, pühad ja kombed).
Eesmärgid:
•  lapsel on ettekujutus oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;
•  laps väärtustab eesti rahvakultuuri traditsioone.

Tervis (tervis; tervise väärtustamine; hügieen; hammaste tervis; tervislik toitumine; inimkeha; ohutus ja turvalisus.
Eesmärgid:
•  laps väärtustab enda ja teiste tervist, käitub tervislikult ning ohutult.

1.2.  Tehiskeskkond (ehitised; kodumasinad; jäätmed; sõidukid; ohutus liikluses; liiklusmärgid; turva­varus­tus)
Eesmärgid:
•  laps väärtustab enda ja teiste tervist, käitub tervislikult ning ohutult;
•  laps mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;
•  laps väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi.

1.3.  Looduskeskkond (kodukoha loodus; muutused looduses; elus- ja eluta loodus; inimese mõju loodusele)
Eesmärgid:
•  laps väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
•  laps märkab nähtusi ja muutusi looduses.


Õppetegevused
Parima tulemuse annab õppetegevuste lõimimine.
1.   õppekäik
2.   õpperada
3.   katsed ja uurimused
4.   mängudes mudelid, kaardid, plaanid
5.   töö looduses ja loodusnurgas
6.   matkad, piknikud
7.   vaatlus – vestlus – arutelu
8.   kirjandus (ka mängu- ja stiilipeod, näitused, karnevalid)
9.   vestlus – kuulamine – jutustus – arutelu
10. praktiline tegevus
11. erinevad mängud (rolli-, loov-, otsustus-, laulu-, liikumis-, laua-, toidupüramiidi-, kodumäng jt.) ning dramatiseeringud

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps:
1)   tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda omadusi, huvisid jms;
2)   kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone;
3)   nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid;
4)   nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone;
5)   mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused;
6)   oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku;
7)   julgeb keelduda (ühis)tegevus(t)est, kui osalemine on ennast ja teisi kahjustav või ohtlik;
8)   kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist;
9)   järgib isikliku hügieeni nõudeid, sealhulgas hammaste hoidmist ja hooldamist;
10) suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
11) kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi;
12) kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring;
13) selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk taimedele, loomadele ja inimestele tähtsad;
14) selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest;
15) mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;
16) kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses jm;
17) teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda ning jalgrattaga lasteaia õuealal sõita.

Loodus ja keskkond

1.  Loodus- ja keskkonnaõpetus toimub teematerviklikul põhimõttel. Teemaõpe integreerib loodus­õpetuse põhisuunad:
  •  Taime ja loomariigi mitmekesisus
  •  Pidev muutumine looduses
  •  Elusorganismide vahelised suhted
  •  Eluta loodus
  •  Keskkond
  •  Inimene ja loodus

2. Loodus- ja keskkonnaõpetuse käsitlemine toimub läbi järgmiste põhitegevuste:
  •  Vaatlus
  •  Õppekäik
  •  Praktilised tegevused
  •  Katsed
  •  Kirjanduse ja muu õppematerjali uurimine

3. Loodus- ja keskkonnaõpetuse üldeesmärgid:
  •  Laps tunneb huvi looduse ja keskkonna vastu läbi tunnetamise, uurimise, vaatlemise kogemise ja leiutamise.
  •  Tutvub taime ja loomariigi mitmekesisusega ning eluskooslusega.
  •  Laps omandab loodust ja keskkonda hoidva ja säästva mõtlemisviisi.
  •  Laps teab, et on olemas erinevad kombed ja kultuurid.
  •  Laps teab, et on olemas tehismaailm, mõistab, et on olemas nii tegelikkus kui väljamõeldis.





LISA     Kasutatud õppematerjalid


Valdkond “Mina ja keskkond”


•  DVD-d “Õpiõu”, “Lepatriinu, puu, konn, lind”
•  Videod “Võrratud loomad 7”, “ Kukk ja kana”, “Hobune”, “Lehm”, “Lammas ja siga”, “Leiva valmis­tamine, pagar”, “Vastlapäev, munadepühad”.
•  Plakatid, pildimaterjal, Logico, aimekirjandus, hääleplaadid
•  Raamatusari “Loeme koos”, Laps ka keskkond; teemamapid – Loodus, Herbaarium, Neid linde me tunneme, Puud, mapid “Sügis”, “Talv”, Õueala taimed, Loodus Roela mäel, Otsi Otti, Meie lapse käitumis­raamat, metoodiline kirjandus, õuesõppealane materjal
•  Õppekäigud, uurimistegevused, katsed, tegevused aiamaal
•  Õuesõpe, kolledži kursuste materjalid
•  Töövihikud “Valmistume kooliks” 1 ja 2, “Looduse sõbra töövihik”, Venna läheb metsa, Aiatuuliku askeldused, Päkapikurada, Metsamängu vihik
•  Materjal internetist Lasteaed.net, Õpetajate leht


Valdkond “Keel ja kõne”

Eesmärgiks: keele ja kõne valdkonna õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel laps
•  tuleb toime suhtlemisel nii eakaaslaste kui täiskasvanutega;
•  suudab igapäevavestlust algatada ja jätkata;
•  saab aru kuuldu sisust Ja suudab sellele vastavalt reageerida;
•  kasutab kõnes õiget hääldust, sõnavara, grammatilisi vorme ja lauseehitust;
•  saab aru lugemise ja kirjutamise vajalikkusest ning tunneb huvi lastekirjanduse vastu;
•  valdab lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi;
•  oskab kõnes lühitekstiga oma mõtteid väljendada.

1. Keelt ja kõnet arendatakse kõikides tegevustes (olmetoimingutes, õppekäikudes, vestlustes, vaatlustel, mängudes, kunsti-, liikumise- jne. tegevustes.

2. Laps omandab kõnet eelkõige täiskasvanut matkides, seega õpetaja kõne peab vastama kirja­keele normidele.
Grammatilised vormid omandatakse läbi lausete.

3. Hääldamine areneb keele- ja huultemängude, silbi- ja häälikumängude, diktsiooni- ja välte­harjutuste läbiviimistega. Last ergutatakse harjutusi matkima, neis aktiivselt osalema.

4. Sõnavara laiendamine toimub läbi suhtlemise, pildimaterjali- ja kirjanduse abil, erinevate sõna­mängude abil (tegevuste, nähtuste, esemete ja nende omaduste nimetamine, sõnade tähenduse täpsustamine, sõnade moodustamine, liitmine ja tuletamine).

5. Jutustamise arendamine toimub piltide abil; sündmusest või vahetust tegevusest jutustamisega.
Esemete, olendite ja nähtuste kirjeldamine. Lavastusmängud. Ümberjutustused. Jutukeste koos­ta­mised.

6. Lugema ja kirjutama õppimine algab raamatuga tutvumisest ja lapsele ettelugemisest. Sõnades häälikute eristamine ja nende järjekorra määramine. Sõnade võrdlemine häälikkoosseisu alusel ja häälikute võrdlemine kõlavuse alusel.
Tähtede õppimine ja sõnade kokkulugemine. Kirjatehnilised harjutused erinevate vahenditega.

Sisu: RAHVALUULE (rahvajutud, jutud, muistendid, naljandid, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud)
EESTI KIRJANDUSKLASSIKA
KAASAEGNE EESTI LASTEKIRJANDUS
EAKOHANE UUDISKIRJANDUS
GRAMMATILISED VORMID (tähenduse mõistmine ja kasutamine)
RAAMATUTE TUTVUSTAMINE
HÄÄLDAMINE
SÕNAVARA
KUULAMINE JA KÕNELEMINE
SÕNADE KOKKULUGEMINE (6-7 a.)
KIRJATEHNILISED HARJUTUSED (6-7 a.)


LISA – kasutatav õppematerjal: rahvakalendri pühi I ja II; Rahvuskultuuri tutvustamine lasteaias; Lasteaia rahvakalender; Mänge siit ja sealt; Keelepildid; Isa, palun loe mulle; Ema, palun loe mulle; Veerimisraamat; Eesti muinasjuttude kuldraamat; Eesti lasteluule kuldraamat; Tule loomariiki; Loomad eri mandritel; Pildiaabits – loomad; Pildiaabits – loodus; 365 põnevat lugu loomadest (Aleksei Turovski); vajadusel temaatilised raamatud raamatukogust; õppeaasta jooksul ilmunud vastav kirjandus; kogutud õppematerjal mappides;


Valdkond „Matemaatika“

1.  Matemaatikas õpib laps vaatlema, kirjeldama ja aru saama asjade-, arvude-, suuruste- ja kujun­dite maailma.

2.  Matemaatika käsitlemine toimub läbi järgmiste põhitegevuste:
  •  Loendamine
  •  Järjestamine
  •  Võrdlemine
  •  Rühmitamine
  •  Orienteerumine ajas ja ruumis
  •  Arvude tundmaõppimine
  •  Liitmine- lahutamine
  •  Suurused ja mõõtmine
  •  Geomeetrilised kujundid

3.  Matemaatika õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:
  •  Rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki
  •  Järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuse põhjal
  •  Tunneb lihtsamaid ajamõisteid ning kirjeldab ja järjestab oma päevategevusi
  •  Mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas
  •  Mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid
  •  Suudab kirjeldada ümbritsevat ruumi kujundimõistete abil
  •  Näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps:

1.   Määrab esemete hulga ühise tunnuse ning jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi
2.   Võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt
3.   Teeb12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu, teab numbrimärke ja oskab neid kirjutada
4.   Liidab ja lahutab 5-piires ning tunneb märke …
5.   Koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi
6.   Järjestab kuni viit eset suuruse järgi (suurus, pikkus, kõrgus)
7.   Rühmitab esemeid asendi- ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi
8.   Kirjeldab oma asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil
9.   Oskab öelda kellaaega täistundides
10. Nimetab nädalapäevi, kuid ja aastaaegu ning teab oma sünnikuud ja -päeva
11. Mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõtevahendiga
12. Eristab kasutatavamaid raha- ning mõõtühikuid (kroon, sent, meeter, liiter, kilogramm) ning teab, kuidas neid ühikuid kasutatakse
13. Leiab erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu, kera ja kuubi ning kirjeldab neid kujundeid

Kasutatav õppematerjal.
Töövihikud: E. Noor, I. Rohtla „Matemaatika koolieelikutele“
S. Lilleste, E. Metsalu „Numbrivihik“ 1 ja 2-ne osa
Kirjastus Ilo „Jussikese matemaatika“ (T. Kauk, S. Reinla)
M. Merusk, A. Põldaru, M. Olt „Lasteaia matemaatika“
S. Piht, E. Mätlik „Lõbusaid õppemänge“
Koolibri „Lõbus lasteaiaraamat“
E. Noor, I. Rohtla „Matemaatika tööraamat koolieelikutele“
P. Kula „Valmistume kooliks“
Kuma „Kirjutan numbreid“
Mesilase Maaja töövihikud
Logico; Jussi multikad; õppematerjal netist, muinasjutud
„Õppemängud koolieelses eas.“ 1972


Valdkond „Kunst“

1.  Kunstitegevuste valdkonnad:
  •  Voolimine
  •  Joonistamine
  •  Maalimine
  •  Meisterdamine
  •  Kleepimistöö

2.  Kunstitegevustes saab laps oma mõtteid ja tundeid loovalt väljendada. Tähtis on lapse kogemus, tema elamus, tema eriline maailma nägemine, tema rõõm ja rahulolu. Kunstiline tulemus on teise­järguline.

3.  Kunstiõpetuse kasvatuseesmärgiks on, et laps:
  •  Tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest
  •  Kujutab isikupäraselt ümbritsevaid objekte ja sündmusi ning oma kujutlusmaailma
  •  Vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ning tarbeesemeid
  •  Kasutab õpitud voolimis-, joonistamis-, ning maalimisvahendeid ja -võtteid
  •  Kasutab materjale ja tööriistu ohutult ja sihipäraselt
  •  Vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps:
•  Leiab ümbritsevat vaadeldes erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab ümbritsevat vabalt valitud viisil
•  Väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ning fantaasiaid
•  Kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid
•  Kujutab objekte neile iseloomulike tunnuste kaudu
•  Keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö
•  Loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest
•  Koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme kaunistamiseks
•  Kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu

Toetav abimaterjal:
Koolibri „Kaunistusi jõuludeks“
Kuma „Meisterdamist ja küpsetamist kevadpühadeks“
L. Gustavson „Teeme ise kingituse“
D. Petty „Origami“
L. Raidmaa „Ühise pere lapsed“
H. Veigel“ Elustunud paber“ (jõulukaardid)
I. Muhel „Meie lapse jõuluraamat“
U. Andressoo „Ribamaa Ribala“
„Loomi tikutoosidest“
I. Muhel „Meie lapse lihavõtteraamat“
M. Robal „Jääkmaterjali kasutamise võimalusi meisterdamisel“
M. Mägi „Segatehnikad lasteaia kunstitegevuses“
A. Noormaa „Lastega koos kunstis“
M. Steinberg „Meisterdamine“
I. Raudspp „Joonistan inimest“
Ilo „Suur käsitööraamat lastele“
F. Watt „Uus kunstiraamat lastele“
Kuma „Meisterdamisi jõuludeks“
„Voolimine taignast“


Valdkond „Muusika“

Eesmärgiks:

•  lapsel kujuneb positiivne suhtumine muusikalisse tegevuse;
•  rikastub lapse tundeelu muusikaelamuste kaudu;
•  laps õpib muusikat kuulama, laulma, mängima lastepillidel, liikuma ja tantsima muusika või laulu saatel;
•  laps julgeb end muusika toel musitseerides vabalt ja loovalt väljendada;
•  laps oskab kollektiivselt ja individuaalselt musitseerida ja esineda;

Muusika aitab mitmekülgselt rikastada laste tundeelu, fantaasiat ning loovust.

Muusikaõpetus annab lapsele positiivse emotsionaalse laengu ja süvendab muusikahuvi.

Muusikategevus toimub läbi järgmiste põhitegevuste:
  •  Muusika kuulamine
  •  Laulmine
  •  Rütmiline liikumine
  •  Mäng laste pillidel

Valdkond „Muusika” LISA – õppematerjal: Lasteaia rahvakalender; Tähekaardid ja -laulud; Laste­laulud “Metsa jõulupidu” (L. Sein); Lastelaulud (Anu Markovska); Uued lastelaulud (Kersti Leis); Lastelaulud II (Loore Sein); Päikene, laulud lastele (Katerin Rüütli); värviraamat “Eesti Rahvapillid”; Roheline rütmi- ja liikumisõpetus (Tuuli Jukk); Midli-Madli I ja II (Ave Kumpas, Maie Vikat); Viisivõru “Sügise lood” (Helve Mikusaar); Viisivõru “Talve lood” (Helve Mikusaar); Tädi Krista laulud (Krista Aavik); Saladuste maja (Kaari Sillamaa); Tähtpäevade laulik (Kaari Sillamaa); Sulle ma laulan (Anu Röömel); Vikerkaar (Krista Tiitmaa); Hiirte tants (Kersti Kuusk); Ema on pai (Kaari Sillamaa); Kirju-Mirju (Anu Röömel); Lasteaialt lasteaiale (õppematerjali kogumik eesti keele kui teise keele õpetamiseks); Pisipõnni laulud (Maie Kents); Väikese lapse laulud (Ave Kumpas); End leidsin muusika seest (Kadi Sepp); Lastelaulud (Helve Mikusaar), Teatrimäng lastega (Zoja Mellov); Kaks sammu väljapoole – ringmängulaulud (Meeme Liivak), täiendkoolituselt saadud materjal, muusika CD-d laulu­dega, muusika kuulamiseks, helide äratundmiseks.


Valdkond „Liikumine“

Eelkoolieas on oluline lapse sihipärase huvi ja meelsuse ning omaalgatuse toetamine liikumis­tege­vus­tes. Aktiivne liikumine on lapse mängude ja tegevuste loomulik osa.
Eesmärgid:
1.  tahab liikuda ja tunneb rõõmu liikumisest;
2.  suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;
3.  tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas:
4.  mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele;
5.  järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid,

Valdkonna „Liikumine“ sisu on:
  •  liikumisalased üldteadmised
  •  põhiliikumised
  •  liikumismängud
  •  erinevad spordialad
  •  tants ja rütmika

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
1)   keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks;
2)   peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja vahendid;
3)   sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud, rütmilised;
4)   sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi;
5)   säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel;
6)   kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt;
7)   matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel;
8)   sooritab üheaegselt kaaslasega rütmiliikumisi;
9)   liigub vastavalt enda tekitatud rütmile ühtlase ja vahelduva tempoga;
10) kasutab liikumisel erinevaid vahendeid (lindid, rätikud, rõngad, suusad, kelgud jne);
11) mängib sportlike elementidega mänge (korvpall, jalgpall jne);
12) peab kinni kokkulepitud mängureeglitest;
13) nimetab erinevaid spordialasid ja Eesti tuntumaid sportlasi

Valdkond “Liikumine” abimaterjalid
•  kolledži- ja kursuste materjalid
•  metoodiline kirjandus
•  Lasteaed.net, Õpetajate leht, Mapp “Liikumine”
•  Õuesõppealane kirjandus, Valik elamusmänge

Mäng

1.  Mäng on eelkooliealiste laste elu tähtsaim osa, lapse loomulik viis õppimiseks ja arenemiseks. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uue teavet, oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid.
Mäng on tegevus, mis vastab lapse füüsilistele ja psüühilistele vajadustele.

2.  Mängu kestvus sõltub lapse vanusest ja arengutasemest. Püsivust nõudvate mängude jaoks vajab laps piisavalt aega, mis võib ulatuda 15-45 minutini.

3.  Täiskasvanu juuresolekul on suur tähtsus, temast sõltub kas ja kuidas laps mängib, kuidas mängud arenevad. Mängu juhendamise ülesanded:
  •  laiendada mängu temaatikat
  •  rikastada ja süvendad mängu sisu
  •  arendada lastevahelisi suhteid
  •  innustada iseseisvalt mängima
  •  hoolitseda mänguvõimaluste eest
  •  näidata uute mänguvahendite ja materjalide kasutamisvõimalusi
  •  tagada piisavalt mänguaega

4.  Õppe- ja kasvatustöö planeerimisel ja läbiviimisel kasutatakse erinevaid mänguliike:
  •  õppemängud
  •  liikumismängud
  •  rolli- ja loovmängud
  •  laulumängud
  •  lauamängud
  •  ehitusmängud
  •  liiva- ja veemängud jne.


ERIVAJADUSEGA LAPS

Lapsed, kes erinevad võimetelt, tervislikust seisundist, taustalt ja isiksuseomadustelt eakaaslastest sedavõrd, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist, on arengu­liste erivajadustega lapsed.

Mida varem lapse erivajadusi märgatakse ja arendustööd alustatakse, seda paremad on lapse võima­lu­sed igapäevaelus ja koolis toime tulla.

Erivajadusega laste hulka loetakse:
  •  käitumishälvetega lapsed
  •  kohanemisraskustega lapsed
  •  pedagoogiliselt hooldamata lapsed
  •  hüperaktiivsed lapsed
  •  kõneprobleemidega lapsed
  •  andekad lapsed


Iga õppeaasta alguses koostab rühma pedagoog, peale kõikide laste arengu analüüsimist vajadusel koostöös pedagoogide, logopeedi ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arengukava.

Kui rühma meeskond ühiselt leiab, et lapse senine areng ei ole kulgenud eakohaselt (esineb oluline mahajäämus, käitumise eripära või andekus), selgitatakse lapsevanemale vajadust täiendavate uurin­gute järele. Hindamistegevusteks on vastavalt vajadusele:
•  korduv ja täpsem lapse käitumise vaatlus erinevates tingimustes;
•  last puudutava lisateabe kogumine;
•  lapse meditsiinilised uuringud;
•  lapse võimete ja oskuste psühholoogilis-pedagoogiline hindamine.

Koostatakse plaanid arenguliste erivajadustega laste toetamiseks.
•  Andekate laste arendamiseks kasutatakse lapse võimetele vastavat metoodikat ja õppematerjale.
•  Vajadusel koostatakse individuaalne arenduskava nendes valdkondades, milles laps on andekas või vajab abi.
•  Kõneprobleemidega ja spetsiifiliste õpiraskustega lastele koostab individuaalse arenduskava logo­peed.
•  Olenevalt erivajaduse raskusastmest konsulteeritakse teiste erialaspetsialistidega (eriarstid, psühho­loog).
•  Muutused lapse arengus fikseeritakse lapse kõnekaardil ja lapse arengumapis.
•  Õppeaasta lõpus teeb rühmaõpetaja kokkuvõtte lapse arengust õppeaasta jooksul.
•  Pedagoogid nõustavad lapsevanemaid arengulise erivajadusega lapse toetamiseks kodus. Vaja­dusel nõustatakse lapsevanemaid koolimineva lapsele sobiva õppevormi valikul.


LAPSE ARENGU HINDAMINE

1.  Lapse arengu jälgimise ja analüüsimise eesmärk on koguda informatsiooni, mida saab kasutada õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel ja õppekava arendamisel, lapse individuaalsel arendamisel, lapse kohta tagasiside andmisel lapsevanemale.

2.  Lapse arengu analüüsimisel tuleb lähtuda lapse individuaalsest arengust ja alushariduse raam­õppe­kavas toodud lapse arengu eeldatavatest tulemustest.

3.  Õpetajad viivad 2 x aastas (sügisel ja kevadel) lastevanematega läbi vestlused laste arengust.

4.  Füüsilise e. Motoorse arengu hindamisel vaadeldakse lapse üld- ja peenmotoorikat: painduvust, koordinatsiooni, tasakaalu, täpsust, näo- ja sõrmelihaste kontrolli oskust ning jõudu ja vastu­pida­vust.

5.  Vaimse arengu hindamisel vaadeldakse tähelepanu, mälu ja mõtlemist väljendavaid tegevusi, seal­hul­gas keele ja kõne mõistmist ja kasutamist.

6.  Sotsiaalse arengu hindamisel vaadeldakse lapse tegutsemist, suhtlemist teiste laste ja täis­kas­va­nutega, iseseisvust, toimetulekuoskusi, emotsioonide kontrolli- ja väljendamisoskust.

7.  Lapse arengu hindamisel kasutatakse vaatlusmeetodit ja laste tööde analüüsi.

8.  Tunnustatakse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi. Arengut hinnatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut. Lapse arengu eeldatavaid tulemusi ei käsitleta kõigile kohus­tus­likena.

9.  Igale lapsele koostatakse arengumapp, mis on aluseks individuaalsele arenguvestlusele lapse­vane­­maga.

10.  Lapse arengumapp sisaldab:
  •  Tähelepanekuid lapse tegevuste kohta
  •  Lapse töötulemuste näidiseid
  •  Lapse huvitavaid ütlemisi, arvamusi ja sõnalist loomingut
  •  Õpetaja poolt täidetud lapse arengu vaatluslehte
  •  Vajadusel individuaalne arenduskava

11.  Lapse arengu vaatluslehele tehakse sissekandeid 2 korda aastas:
•  Sügisel. Selle etapi tulemusena saavad pedagoogid teada lapse need arenguvaldkonnad, mis vajavad aasta jooksul enamat tähelepanu, mida arvestada tegevuste planeerimisel, keda tuleks erispetsialistide juurde konsultatsioonile saata, kuidas probleemide ilmnemise korral lapse arengut suunata ja toetada.
•  Kevadel. Selle etapi tulemusena saavad pedagoogid teada lapse arengu edenemise õppeaasta jooksul.

12.  Õppeaasta lõppedes kirjutab pedagoog lapse vaatluslehele omapoolse kommentaari lapse arengu kohta.

13.  Lapsevanemale tutvustatakse lapse arengu analüüsimise põhimõtteid.

14.  Lapsevanemal on alati õigus tutvuda oma lapse arengumapiga. Lapsevanemal on võimalik avaldada oma arvamust lapse arengumapi kohta suuliselt või kirjalikult.

15.  Arengu mapp käib lapsega kaasas kogu koolieelse perioodi. Lasteaiast lahkudes saab laps oma arengumapi kaasa.

16.  Probleemide lahendamiseks võib lapsevanem pöörduda pedagoogide või juhataja poole.


KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA

1.  Eesmärgid koostööks lastevanematega:

•  Olla toeks peredele, lastevanematele lapse koolivalmiduse kujundamisel, mis annab lapsele võima­luse edukalt toime tulla koolis ja oma edaspidises elus
•  Lapsest lähtuvate õppekavas püstitatud õppe- ja kasvatustöö eesmärkide täitmine kodu ja laste­asutuse koostöös
•  Tiheda ja usaldusliku sideme loomine lasteasutuse, perede ning kooli vahel. Lastevanemate huvi suuren­damine, võimaluste tagamine kaasarääkimiseks lasteaias lastele arengutingimuste loomisel.
•  Koostöös lastevanematega analüüsida kavakindlalt laste arengut ning anda vanamatele kirjalik hinnang lapse arengu kohta.

2.  Koostöövormid:
•  Suhtlemine lapse lasteaeda toomise ja sealt viimise ajal: õpetaja kirjeldab päevaseid tegemisi, tuletab meelde sündmusi, lahendab tekkinud probleeme või küsimusi.
•  Lapsevanema osalemine lapse arengu analüüsimisel.
•  Kirjalikud teated: lasteaia infoleht, kirjaliku teated konkreetsetele lastevanematele.
•  Teadetetahvel: rühma laste nimekiri, päevakava ja tegeluste plaan, menüü, päevakohased kirju­tised pedagoogilistel või mõnel muul teemal.
•  Ühisüritused koos lastevanematega: tähtpäevalised üritused, ekskursioonid, tegevused looduses, näitused, lasteaia lõpupidu.
•  Lastevanemate koosolekud.
•  Lastevanemate rahulolu küsitlused.